Ehitusprojekt – Oluline on, et hoone oleks ehitatud vastavalt ehitusprojektis kirjeldatule (hoone seletsukiri, joonised ja tehnilised näitajad). Juhul, kui tegelik olukord ei vasta projektile on vajalik mõõdistusjooniste või muudatusprojekti koostamine.

Teostusdokumentatsioon – On vajalik tõendamaks projekti kohast ehitamist (kaetud tööde aktid, ehituspäevikud, toimivusdeklaratsioonid). Juhul, kui teostusdokumentatsioon puudub või on puudulik, tuleb teostada ehitise audit ehitusinseneri poolt. Lisaks, on vajalik päästeametile tõendada projekti tulekaitse osa vastavust projektile, selle tõendamiseks tuleb teostada tuleohutusaudit tuleohutuse spetsialisti poolt.

Elektripaigaldise nõuetekohasuse audit – Vajalik tõendamaks elektripaigaldise nõuetekohasust. Juhul, kui antud tunnistus puudub või puudub kehtiv tunnistus saame teostada elektripaigaldise auditi.

Gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt – Vajalik tõendamaks gaasipaigaldise nõuetekohasust. Kui antud tunnistus puudub või on kehtetu tuleb tellida gaasipaigaldise auditi läbiviimine.

Ehitusjärgne kontrollmõõdistus – Kontrollmõõdistuse käigus koostatakse kinnistu plaan ehitise nurgapunktide koordinaatidega ja tehnovõrkude asukohtadega. Kasutusloa taotlemiseks on vajalik kehtiva ehitusjärgse kontrollmõõdistuse olemasolu.

Küttekolde dokumentatsioon – Tõendamaks küttekollete ohutust ja nõuetekohast paigaldust. Juhul, kui antud dokumendid puuduvad, tuleb teostada küttekolde ekspertiis.

Korstnapühkimise akt – Tõendamaks, et korstnad on puhastatud ja nende ohutus kontrollitud. Eramu puhul vajalik kuni 5 aastat vana akt, kortermaja puhul kuni 1 aastat.

Vee, kanalisatsiooni, elektri, prügi ja gaasi teenuslepingud – Tõendamaks, et hoonele on tagatud tehnosüsteemide toimimine.

Eelnevalt kirjeldatud nimistu kajastab enamasti nõutud dokumente kasutusloa taotlemiseks. Pädev asutus võib sõltuvalt objektist nõuda täiendatavate ehitusdokumentide esitamist!